Põllukultuuride valik ja sobivus valkude eraldamiseks

Innovatsiooniprojekt: „Põllukultuuride valik ja sobivus valkude eraldamiseks“

Projekti elluviijad: Hedi Kaldmäe, Ilmar Tamm, Lea Narits, Peeter Lääniste, Eve Runno Paurson, Toomas Tõrra, Matis Moks

Innotegevuse kogueelaeve: 133 350 €

Innotegevuse period: 01.04.2019-31.10.2022   

Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu- ja Põllumajandusfondist (EAFRD), Euroopa investeeringud maapiirkondadesse, Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme 16 „Koostöö“ alameetme „Innovatsiooniklasater“ raames

Kontakt: Hedi Kaldmäe, projektijuht, e-kiri:  hedi.kaldmae@emu.ee

Teadusasutus: Eesti Maaülikool (registrikood 7401086) Kreutzwaldi 1, Tartu 51006, Polli aiandusuuringute keskus

Projekti eesmärk oli varasematele uuringutele tuginedes teha Eestis kasvatamiseks sobivatest kanepi, kaera, põldoa ja põldherne sortidest eelvalik ja viia kolmel aastal läbi põldkatsed selgitamaks sordi, kasvuaasta ja kasvatustehnoloogia mõju saagi valgusisaldusele. Lisaks hinnati ka vähem viljeldud, kuid valgurikaste ja perspektiivsete kultuuride (kikerherne, hirsi ja läätse) ja õlikanepi sobivust taimse valgu allikana. Määrati toorvalgu saak hektari kohta, analüüsiti valkude aminohappelist koostist ja hinnati valgu omastamist takistavate inhibiitorite  sisaldust valgu in vitro seeduvuse mudeli abil.

Hinnang innovatsioonitegevuse lõppeesmärgi saavutamisele

Innovatsioonitegevuse elluviimine kulges plaanipäraselt. Põldkatsete ja laborianalüüside raames kogutud info oli sisendiks innovatsioonitegevuse „Taimsete valkude eraldamine, kontsentreerimine ja omaduste iseloomustamine“ tööde planeerimisel. Põldkatsete tulemuste põhjal on valitud välja  valgurikkamad põldherne, põldoa ja kaera sordid. Erinevate katsekohtade ja aastati erinevate ilmastikutingimuste põhjal saadud tulemused aitavad ettevõtjaid sortide ja väetamistasemete valikul. Klastri ettevõtjad on aktiivselt osalenud aruteludel ja avaldanud arvamust katsetesse planeeritavate sortide valiku osas ning saanud regulaarselt toimunud koosolekutel ülevaate katsete tulemustest.

Erinevused kavandatud ja tegelike tulemuste vahel

Klastri liikmetel on olnud eeskujuks Soome ettevõtjate kogemus piima analoogide valmistamisel kaerast  mistõttu on ka huvi Soomes kasvatatavate valgurikaste kaerasortide vastu. Klastri liikmete huvist lähtuvalt lisasime 2020 aastal kaerasortide kasvatustehnoloogia katse juurde võrdlusena lisaks eelnevalt planeeritule kaks Soomes aretatud kaerasorti ´Donna´  ja  ´Niklas´, neist viimane ei ole olnud Eestis varasemates võrdluskatsetes. Kuna 2020 aasta kevadise eriolukorra tõttu osutus keeruliseks väikeses mahus katsete läbiviimine ettevõtjate põldudel siis jätkati kasvatustehnoloogiate katsetega Rõhul ja Jõgeval ning  eelnevalt ettevõtjate juurde planeeritud katsevariandid jagati nende kahe katsekoha vahel millised on  mullastikutingimustelt erinevad ja võimaldavad hinnata kasvukohatingimuste mõju saagikusele.

Aminohappelise koostise analüüse tehti mõnevõrra vähem kui oli kavandatud ja selleks kulus planeeritust rohkem aega mistõttu taotleti ka pikendust innovatsioonitegevuse läbiviimiseks.